REFLEKTSIOON – ÕPILEPINGU 7. PUNKT

Mis minu jaoks sellel kursusel töötas ja mis mitte? Miks? Minu jaoks haridustehnoloogia kursusel töötas suurepäraselt tegevused, mis olid meil eelpraktikaga seoses vaja teha. Need sundisid õppima ja katsetama digivahenditega õpetamist. Tegevused ja nende ettevalmistamine oli küll mahukas, aga õpetajale oma töös väga vajalik. Kuna sain kasutada kõike oma 2.b klassi peal, siis tegin ka väljaspool kohustusi erinevaid huvitavaid tegevusi. Näiteks kasutasin ka oma teistes tundides Quizizz keskkonnas tunnikontrollide tegemist. Kursus andis julgust katsetada. Alati on väike kohustus ja sundus kasulik.

Mulle meeldis kursusel tehtud ülesannete kiire tagasiside nii blogis kui ka tabelis, kust oli võimalik jälgida ka punktiarvestusena. Meeldis ka, et sai jälgida teiste kaaslaste tegemisi logides. Sealt sai, kas ideid või lihtsalt näha, millega teised tegelevad.

Alguses ei meeldinud mulle edidaktikumi ülesannete paigutus, kuid kui keskkond sai selgeks, tundus kõik loogiline ja lihtne.

Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema? Aspektid, millega pean veel vaeva nägema on, tutvuma veel erinevate keskkondadega, milles teha kontrolltöid, et muuta minu, kui õpetaja töö lihtsamaks. Lihtsamaks ei tähenda, et ma kardaks tööd, aga kuna õppimine ja õpetamine mõlemad on ajamahukad, siis kuidagi peab enda elu lihtsamaks muutma. Kui see on võimalik praegusel digiajastul, siis pean selle enda kasuks pöörama. Siiani on mulle tundunud, et lihtsam on õppetundi teha kasutades vihikut ja raamatut, aga nüüd olen arusaanud, et kasutades digi, on see õpetaja abiline, mitte vaenlane.

Minu tugevus on kohusetunne, tahe minna kaasa uuega ja julgus ebaõnnestuda. Minu tugevus on ka õpilaste julgustamine, et õppides eksida ja ebaõnnestuda on normaalne. Näitan eeskuju, et kui midagi on kokkulepitud, siis sellest peetakse kinni. Tean, et iga uue asja sisse viimine, nõuab ka tagasilööke ja kaost.

Nõrkuseks on tüdimus, kui asi muutub liialt tavapäraseks. Kuna minu klass on teisel korrusel ja 27 tahvelarvuti üles vedamine on tõeline rammumehe ülesanne, siis ma ei tohi loobuda digist selletõttu, et tahvlite vedamine on tüütu. Olen optimistlik ja usun, et mõne ajapärast on igas klassis oma vajalikud tahvelarvutid.

Anna ka hinnang, kuidas sujus/ei sujunud koostöö praktikal õpetajaga? Kui minu läbi viidud mõeldud tegevusi tahaks keegi korrata, mida soovitaksin? 

Minu koostöö praktikal õppealajuhatajaga sujus väga hästi. Olin iseenda peremees. Mind ei takistatud ega tehtud minu ideid maha, vaid usaldati ja kiideti heaks. Lisaks õppealajuhatajale käis mind vaatlemas ka eripedagoog, kes vaatles teise nurga alt st käitumisoskuste kohapealt. Ta alati imestas, mis ime vahend see tahvel on, mis muudab õpilase töökaks, vaikseks ja õpihimuliseks õpilaseks.

Kui keegi sooviks minu läbiviidud mõeldud tegevusi korrata, siis soovitaksin kõigepealt läbi lugeda tegevuse analüüs. Seal on kõige parem ülevaade, mis võiks teha teisiti, et tund sujuks hästi. Olen alati lahkesti nõus oma tehtud äppe ja mänge jagama. 

PRAKTIKA ÜLESANNE 5 TEGEVUSE ANALÜÜS

Eesti keele tunni õpitegevus arvestades diferentseeritust ja individuaalsust.

Eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu. Tunni algusest peale teadsin, mida teha ja kuidas teha. Häälestamiseks vajalik pilt haaras lapsi kohe õigele lainele ja õpilased taipasid, et õng ei sobi pildile, kuna ei alga h-ga. Kui otsida miinuseid, siis võiks välja tuua klassis olev tehnika, millega pilti näidata, televiisor oli liialt väike. Televiisori asemel võiks olla dataprojektoriga seinale suunatud pilt. Lahendus on loomulikult õpilaste liikumine hetkeks televiisorile lähemale. Antud klassiõpilasi selline tegevus ei häiri ja nad suudavad kohe uuesti keskenduda uuele tööle või tegevusele.

Kõik sujus väga hästi. Tegevust aitas läbi viia eelnevalt koostatud tegevuskava ja kogemused, millega oskasin juba arvestada. Õpilastele olid keskkonnad tuttavad ja õppematerjal omandatud. Mõnikord on väga hea, et klassis õpib õpilasi, kelle õpioskused on erinevad nii kiiruse ja teadmiste poolest. Nii ka seekord, kordamist Learningapps keskkonnas lõpetasid õpilased erinevatel aegadel ning nii jõudsin diferentseeritult Quizleti keskkonnas testid avada. Ei tekkinud olukorda, et õpilased oleksid pidanud jääma mõttetult ootama. Neljal õpilasel palusin testi korrata parema tulemuse saamiseks. Tunni viimane tegevus, mis oli töövihiku ülesanne, osutus õpilastele väga meeldivaks ülesandeks. Lubasin lahendada ülesannet grupis, sest nägin, et ülesanne ei ole nii lihtne, kui mina arvasin. Idee tuli tunni käigus, seda tegevuskavas ei olnud.  Olin ise väga rahul, sest ei pidanud kuulama küsimusi „ei oska“, „ei saa aru“, vaid õpilased õppisid koostööd tegema. Nägin laste oskust töötada rühmas. Enamuses lapsi suutsid väga hästi teineteist abistada ja omavahel tegevusi jaotada. Oli aga õpilasi, kes jäid ühistegevusega hätta.

Mida teha teisiti? Seekord ei teeks teisiti midagi. Olin nii õpitulemustega, kui terve tunniga rahul. Väga hea tagasiside on õpilased. Kui nad ei märka kella vaadata et, millal lõpeb tund, siis see tähendab, et tunnitegevus meeldib neile ja õpetaja võib endale kiituse teha.

PRAKTIKA ÜLESANNE 5 DIFERENTSEERIMINE JA INDIVIDUALISEERIMINE

Minu tegevus toetab antud tunnis järgmisi õpioskusi:

alusõpioskusi (baasoskusi) – lugemis- ja kuulamisoskus;

tunnetuslikke õpioskusi – tunnetuse tahtelise juhtimise oskusi (tähelepanu, mälu ja mõtlemise aktiviseerimise oskusi ja keskendumisoskusi)

Iseseisva töö tegemiseoskust.
Arvuti kasutamiseoskust.

Tegevuskava

Aine: Eesti keel 2. klass
Tunni teema:  h sõna alguses

Tegevuse eesmärk:
Õpilane teab, õpitud h-ga algavaid sõnu ja nende seletusi.

Õpilane teab, õpitud h-ta algavaid sõnu ja nende seletusi.
Õpilane tunneb ära 17 õpitud h-ga ja h-ta sõna ning  seletuse.

Õpilane oskab ühendada sõna ja seletuse.
IKT vahendid: 27 tahvelarvutit, internet, TV.
Tegevuse põhjendus: 

Tunnis toimub h-ga ja h-ta sõnade kohta kontrolltöö Quizilet keskkonnas. Eelnevalt on samas keskkonnas õpitud ja läbi harjutatud erinevad õppeharjutused. Quizleti keskkonnas sooritavad ka õpilased testi. Testi on võimalik diferentseerida, võttes testi ülesannetest maha ise sõnade kirjutamise. Õpilane saab teha ainult valikvastustega. Samas võimaldab keskkond ülesandeid vähemaks võtta. Keskkond on õpetajale abiliseks, kuna näita testi lõpus protsendi, kuidas on töö läinud. Teiseks näitab ära ka õiged ja valed vastused. Kui õpilasel on test läinud kehvasti, siis on võimalik teha uuesti, kusjuures keskkond muudab alati testis sõnade järjekorda, sõnade asetust. Testi saab teha lingil https://quizlet.com/110782866/test.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: 

Tunni häälestamiseks kasutan PowerPoint esitluse pilti. Esitan küsimusi: Mis on pildil ülearu?, Mille poolest see ei sobi pildile? Seejärel lasen õpilastel korda mööda pildilt sõna öelda, et kaaslane saaks selle tahvlile kirjutada.

Selgitan õpilastele, tunni eesmärgid, et toimub hindeline arvestus Quizleti keskkonnas ja õpilane ei või keskkonda enne sulgeda, kui on õpetajale oma tulemuse ette näidanud. Selleks annab õpilane käega märku, et õpetaja saaks tulemuse ülevaadata ja kirjapanna. Vajadusel soovitada test uuesti teha.

Meelde tuletamiseks mängivad õpilased Learningapps keskkonnas mängu h sõnade ja seletuste sobitusvõre http://LearningApps.org/view1235780. Õpilased avavad meie klassi kodulehe (lilianaklass.blogspot.com.ee), et sealt minna lingikogust otse vajalikele ülesannetele.

Kuus õpilast, kes käivad kaks korda nädalas kõneravis, saavad teha lihtsama variandi testist, kus ei pea ise sõnu seletama, vaid kõik on valikvastustega. Seda saab korraldada linnukese eemaldamisega sõna „written“ eest ja teine lihtsustamine seisneb sõnale „definition“ osutada ning õpilane saab harjutuse, kus h-ga ja h-ta sõnale tuleb leida seletus. Ülejäänud õpilastel on need mõisted ja seletused läbisegi ning ka ise tuleb sõnu kirjutada.

Õpetaja käib klassis ringi, et fikseerida õpilaste tulemused.

Quizleti keskkonna miinusekson see, et kõik ülesande käsklused on inglise keelsed. Õnneks kasutavad ka inglise keele õpetajad sama keskkonda sõnade õppimiseks, nii et kõigile on tegelikult asi tuttav.

Tunni lõpus testi valmis saanud õpilased hakkavad töövihikust lahendama lisaülesannet, mis on õpiku 1. osa meeldetuletav ja kordav ristsõna.

TUNNI VAATLUSED

Diferentseerimine sh individualiseerimine

Vaatlesin 8.b eesti keelt ja 7.a geograafiat. Oli kaks täiesti vastand tundi, kus eesti keeles ei olnud ei diferentseerimist ega individualiseerimist ja 7.a eesti keeles said õpilased positiivsust ja eneseusku tunda. Tunni vaatlused lingil: https://drive.google.com/drive/folders/0B6ywVAItO82VQjBBRlc4MnZGRFE

PRAKTIKA ÜLESANNE 4 TEGEVUSE ANALÜÜS

Eesti keele tunni õpitegevus vastavalt hindamisele.

Eelnevalt koostatud tegevuskavast oli osaliselt kasu. Sellist kaost ei ole varem minu tunnis veel olnud nagu selles eesti keele tunnis. Sellest on isegi natuke häbi kirjutada. Algas juba sellega, et sülearvutid olid kõik juba teise õpetaja poolt broneeritud ja mina pidin võtma tahvelarvutid. Leppisin sellega ja ei lasknud ennast häirida. Lõpuks tuli välja, et see oli hoopis parim osa, mis sai juhtuda.

Tund algas väga hästi, slaid seinal äratas kohe lastes huvi ja nad said kohe aru, et tegemist on võõrsõnadega. Osati kõik sõnad nimetada ja tundus, et kõik laabub. Õpilased said hakkama ka learningapps.com keskkonda sisenemisega, kuid siis selgus, et minu koostatud äpp ei ole avalik ja keskkonnast mitte leitav. Kohe leidsin tahvlite eelise ja panin ekraanile QR koodi ja tahvlitega õpilased said kordamismängud läbi teha. Arvutite taga istuvate õpilastega püüdsime pikka ja lohisevat aadressi ühiselt sisse trükkida. Kui selgus, et 12-l õpilasel on kordamine tehtud, algas minul väike paanika. Otsustasin, et avame hoopis kõik keskkonna Quizizz ja alustame kontrolltööga, kuna tunnist oli möödunud juba 25 minutit. Selle keskkonna avamisega selgus, et trükkides Quizizz.com avanes hoopis vale lehekülg. Sisse oli vaja trükkida quizizz join game. Jällegi venis aeg edasi. Esimesed õpilased said õigele lehele, avasin mängu. Hea oli see, et selles keskkonnas võis avada mängu, ootamata kõikide õpilaste sisselogimist ja hiljem said kõik liituda. Kontrolltöö juhendist said enamuses aru ja järgnev töö pakkus õpilastele suurt elevust. Neile meeldis see uudsus ja põnevus. Lõpuks said õnneks kõik oma kontrolltöö tehtud. Kiirematele lubasin hoopis learningappsi asemel minna programmeerima, kuna see keskkond ja sisse logimine oli tuttav. Sain samal ajal aeglasemaid abistada.

Mida teha teisiti? Taipasin kohe pärast tundi, et mul oleks palju lihtsam olnud, kui oleksin läinud oma klassi kodulehele lilianaklass.blogspot.com.ee, kuhu olin eelmisel päeval linkinud vajalikud leheküljed. Ma ei tea, miks ma tegevusplaani tehes selle peale kohe ei tulnud. Aga nagu vanasõna ütleb „Vigadest õpitakse“. Kuna olin enda peale tohutult pahane tunni mitte õnnestumisel, siis otsustasin järgmisel päeval uuesti proovida ja proovisingi. Kõik sujus nagu lepase reega. Lastele ütlesin, et kuna paljudel õpilasel ei õnnestunud kontrolltöö piisavalt hästi (mis oli tõsi), siis teeme kordus tunni. Lapsed olid rahul ja mina õnnelik. Kordus tund õnnestus. Kusjuures said lapsed ka paremad tulemused. Lõpp hea, kõik hea.

PRAKTIKA ÜLESANNE 4 HINDAMINE

Minu tegevus toetab antud tunnis järgmisi õpioskusi:

alusõpioskusi (baasoskusi) – lugemis- ja kuulamisoskus;

tunnetuslikke õpioskusi – tunnetuse tahtelise juhtimise oskusi (tähelepanu, mälu ja mõtlemise aktiviseerimise oskusi ja keskendumisoskusi)

Iseseisva töö tegemiseoskust.
Arvuti kasutamiseoskust.

Tegevuskava

Aine: Eesti keel 2. klass
Tunni teema:  Võõrsõnad

Tegevuse eesmärk:
Õpilane teab, et võõrsõnad algavad g, b, d-ga.

Õpilane teab, et eesti keele sõnad algavad k, p, t-ga.
Õpilane tunneb ära 16 õpitud võõrsõna ja seletuse.

Õpilane oskab ühendada võõrsõna ja seletuse.

Õpilane oskab avada keskkonna Learningapps ja Quizizz.
IKT vahendid: Arvutiklassis 15 arvutit ja 12 sülearvutit, internet, dataprojektor.
Tegevuse põhjendus: 

Kasutan tunni häälestamiseks Powerpointi pilti, mis on antud postituse alguses.  Seejärel  Learningapps.com keskkonnas võõrsõnade mängud: võõrsõnade ja seletuste vastavusse seadmine http://LearningApps.org/watch?v=pr52adamt15  ning sõnasegadik http://LearningApps.org/watch?v=picwdijs215 .

Õpilased saavad valida kumma mängu nad läbi mängivad. Kiiremad võivad läbi teha mõlemad. Keskkonnas Quizizz.com teevad õpilased seejärel kontrolltöö. Tunni lõpuosas saavad võimekamad õpilased iseseisvalt tutvuda uue teemaga k, p, t s-i ja h kõrval keskkonnas learningapps http://LearningApps.org/view631461 ja vähem võimekamad korrata vanu õpitud reegleid http://LearningApps.org/watch?v=pbk390xak15 .

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: 

Oleme eelnevalt võõrsõnu vihikusse kirjutanud ja õpilased on Learningapps keskkonnas  harjutanud vastava teemalisi mänge. Üks kord nädalas õpib 2.b klass arvutiklassis ja siis on kõik tegevused seotud arvutis olemisega.

Tunni alguses näitab õpetaja seinale ühe slaidi. Õpilased peavad arvama, miks on slaidil just sellised pildid (võõrsõnad). Püütakse ühiselt meelde tuletada nende sõnade õigekirja. Õpilased avavad arvutites Learningapps.com ja mängivad veel meeldetuletamiseks mängu võõrsõnadega „vastavusse seadmine“. Samal ajal on õpetaja avanud Quizizz keskonna kontrolltöö tegemiseks, et õpilased saaksid koodiga sisse logida. See keskkond on õpilastele parem sellepoolest, et iga õpilane saab küsimustele vastata omas tempos. Ta ei pea muretsema, et aeg saab vastamiseks otsa ja teised ootavad tema pärast. Kui viimane õpilane on vastanud, sulgeb õpetaja kontrolltöö ja tulemused on automaatselt eelist kätte saadavad. Õpilased, kes lõpetavad varem avavad jälle Learningapps.com, et mängida (õppida) iseseisvalt uut teemat k, p, t s-i kõrval ning korrata eelnevalt õpitud reegleid. Learningapps keskkonna mängud on erilised sellepoolest, et õpilane nagu mängiks oma arvates, kuid tegelikult õpib.

TUNNI VAATLUSED

Hindamine

Vaatlesin 2. kl inglise keelt (õp. K.R-i grupp) ja 8.b eesti keelt. Vaatlemisel põhi rõhk oli hindamine antud tunnis. Enda jaks sain kinnitust, et pidev inimese hindamine on küll õppeprotsessis vajalik, kuid indiviidi seisukohalt ei tohiks see alla viia enesehinnangut. Me kõik oleme väärt milleski, mis ei pruugi avalduda antud aines. Hindamine võiks olla neutraalne, mitte isikule suunatud st, et selles antud teemas on vaja pingutada, mitte see hinne ei näitaks, kas oled väärt või mitte!!!!!

Kokkuvõtted on lingil: 

https://drive.google.com/drive/folders/0B6ywVAItO82VQjBBRlc4MnZGRFE 

TUNNI VAATLUSED

Vaatlesin õppemeetodeid 1. klassi matemaatikas ja 2.klassi inglise keeles.

Õppioskuste vaatlust tegin 2.kl matemaatikas ja 8.klassi eesti keeles. Kõikides ainetes sain väga hea ülevaate ja nägin õpilasi uues valguses. 

Kokkuvõtted on nähtavad lingilt: https://drive.google.com/drive/folders/0B6ywVAItO82VQjBBRlc4MnZGRFE

PRAKTIKA ÜLESANNE 3 TEGEVUSKAVA ANALÜÜS

Eesti keele tunni õpitegevus vastavalt õpioskustele.

Eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu. Esiteks olin valmis mõelnud, mis õpioskusi minu tegevus toetab. Alusõpioskusi, milleks oli lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis- ja kuulamisoskus; tunnetuslikke õpioskusi, mis selles tunnis olid tähelepanu, mälu ja mõtlemise aktiviseerimise oskus ja keskendumisoskusi ning oskus teisi kuulata.

Olin valmis mõelnud häälestamise jaoks vajaliku video, mis väga hästi tutvustas lastele tunni teemat. Video oli lastele eakohane. Alguses pakkus nalja ja lusti ning lõppes tõsise teemaga, mis pani iga lapse mõtlema. Tund õnnestus väga hästi. Lapsed olid väga aktiivsed osavõtjad ja arutlejad. Eesmärgiks oli ka mõiste lõik õppimine. Tänu lõikude erivärvidele oli õpilastel mõiste paremini arusaadavam. Huvitav oli see, et õpilased pealkirjastasid oma lõigud töövihiku pealkirjadega sarnaselt. Seekord õnnestus tegevuskava väga hästi ja midagi muuta ei oleks olnud vaja. Tunni lõpp kippus küll kurva poolseks muutuma. Üks asi, mida ma ei olnud eelnevalt tegevuskavasse kirjutanud, mis ilmnes teema käigus, oli tuleohutus.

Üllatav oli minu jaoks, et lapsed oma peredega tähistavadki hingedepäeva. Nad meenutavad oma lemmikloomi kui ka oma lähedasi. Panevad pildid lauale, küünlad põlema ja katavad laua, pannes taldrikud toiduga lemmiklooma jaoks, keda enam ei ole. See pani ka mind mõtlema mitte ainult lähedasest inimesest, vaid ka lemmikloomast. Antud tund oli väga südamlik ja lapsed vahvad vestlejad.

PRAKTIKA ÜLESANNE 3

Tegevuskava

Minu tegevus toetab järgmisi õpioskusi:

alusõpioskusi (baasoskusi) – lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis- ja kuulamisoskus;

tunnetuslikke õpioskusi – tunnetuse tahtelise juhtimise oskusi (tähelepanu, mälu ja mõtlemise aktiviseerimise oskusi ja keskendumisoskusi);

õpioskusi – oskus teisi kuulata.

Aine: Eesti keel 2. klass
Tunni teema: Hingedepäev

Tegevuse eesmärk:
Õpilane teab, mis kuu hetkel on ja mis kuupäeval on hingedepäev.
Õpilane teab mõistet lõik.

Õpilane oskab lõigule panna alapealkirja.

Õpilane oskab lugeda nõutud lõiku algusest lõpuni.

Õpilane oskab järjestada lõigu pealkirjad vastavalt pala loogilisele järjestusele.

Õpilane jutustab oma pere traditsioonidest hingedepäevaga seoses.
IKT vahendid: Arvuti, televiisor, kõlarid, internet
Tegevuse põhjendus: 

Kasutan tunni häälestamiseks klounide Piip ja Tuut video hingedepäevast, kuna see on eakohane ja huvitav https://www.youtube.com/watch?v=FbHKCRs5UQw  Mõiste „lõik“ meeldetuletamine ja kuidas tekstist lõiku leida on õpilastele eelnevalt tuttav, kuid kõikidel veel pole kinnistunud. Üks õpilane loeb lõigu, teised kontrollivad, kas paus oli õige kohapeal.  Lõigule pealkirja väljamõtlemine, et õpilane oskaks ühe või kahe sõnaga jutu kokku võtta. Pealkirjade välja mõtlemise tegin seepärast, et õpilased saaks pärast töövihikust võrrelda oma

Alapealkirja töövihiku omadega. Töövihikus olevate alapealkirjade järjestamine teksti sisule vastavalt. Lasen õpilastel jutustada hingedepäeva traditsioonidest kodus. Kuna see ei ole väga populaarne tähistamise päev, siis võib olla saab mõni laps idee, kuidas kodustele sellest päevast rääkida. See annab võimaluse olla koos perega ja nautida lihtsalt vaikust ning mõelda oma lähedastele, keda enam ei ole.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: 

Õpetaja näitab lastele video. Pärast vaatamist esitab küsimuse, miks me seda videot vaatasime. Süüdatakse küünal. Antud video valisin seepärast, et see on tore ja lastele eakohane viie minutiline tunniteema tutvustus. Järgnevalt avatakse õpikud ja õpetaja juhib õpilaste tähelepanu õpiku jutus olevale värvilisele kirjale ja küsib, miks on kasutatud erinevaid värve (lõigud eri värvi). Õpetaja laseb õpiku pala E. Jundas „Hingedepäev“ õpilastel lugeda lõikude kaupa. Õpilane, kes loeb selgub juhuse tahtel, kuna õpetajal on kasutusel pulgad, kus on õpilaste nimed peal. Iga lõigu järel tehakse paus, et saaks lõigule pealkirja panna. Lõpuks võrreldakse laste välja mõeldud pealkirju töövihikus olevate pealkirjadega. See on hea koht võrdlemiseks, kas mõni pealkiri suudeti ka täpselt sama kirjutada. Õpilased peavad töövihiku lõigu pealkirjad reastama õigesse loogilisse järjekorda jutu sisule vastavalt.

Õpetajaga koos arutletakse, miks on sellist päeva tarvis. Mis traditsioonid on hingedepäevaga seoses teie peres. Lasen õpilastel jutustada, kellele süüdatakse teie peres hingedepäeval küünal. Arutletakse teemal „Inimese nägu ununeb, teod ei unune“. 

PRAKTIKA ÜLESANNE 2 TEGEVUSKAVA ANALÜÜS

Loodusõpetuse tunni veebipõhistel keskkondadel põhinev õppetegevus.

Eelnevalt koostatud tegevuskavast oli kasu. Tunni alguses selgus, et ma ei olnud tegevuskavasse kirjutanud füüsilise keskkonna ettevalmistamist. Toolide ja laudade ümberpaigutamine võttis liiga palju aega ja tekitas lastes segadust. Rühmade moodustamine sujus hästi, kuna ma olin eelnevalt ettevalmistanud lipikud rühmade moodustamiseks.

Põhi tegevus, mis puudutab mängu „Kuldvillak“ sujus väga hästi. Lapsed said mängu põhimõttest kohe aru, pidasid kinni reeglitest ja abistavad paberid küsimustega aitasid lastel meeles pidada, kuidas peab vastus kõlama (mis on…?, kes on ..?). Kui õpetaja oli küsimuse esitanud hakkasid lapsed kohe omavahel vaikselt arutlema. Grupid töötasid sõbralikult ja hea oli vaadata laste koostööoskust.

Tegevuse läbi viimist ei takistanud otseselt miski. Minul kui õpetajal oli aga pidevalt hirm, et mäng ei mahu tunni piiridesse. Nii ka läks, viis minutit pidime vahetunnist näpistama. Lapsi see ei häirinud, sest nemad oli mänguga väga hõivatud. Kuna meie koolis tunni lõpu kella ei helistata ja õpetaja on tunni lõpetaja, siis teadsin ainult mina, et ma ei mahtunud oma tunni planeerimise aega. Tegevus kokkuvõtvalt sujus hästi ja mis kõige tähtsam, meeldis lastele väga. Ka järgmisel päeval palusid õpilased korrata mängu. Mulle meeldis, et lapsed kordasid materjali „Mets“ mängeldes ja ei pannud tähelegi, et tegelikult nad õppisid.

Mängu käigus selgus, et olin mõned küsimused või kirjeldused püstitanud nii, et pidin õpilastele üle seletama, mis vastust oodatakse. See tähendab, et enne mängu on vaja katsejäneseid, kellega mäng läbi mängida.

Edaspidi pean tegevuskavasse sisse kirjutama ka füüsiline klassi ettevalmistamise, mis tuleks korda seada vahetunnis. 

ISESEISEV TÖÖ III - HELIDE LOOMINE JA SALVESTAMINE

Helifaili loomine

Siit saad kuulata helifaili https://soundcloud.com/liliana-kester/saadete-tunnusmeloodiad

1)      Millest ja kuidas tekkis idee?

Telesaadete tunnusmeloodiate idee on olnud mul peas aastaid, kuid ma ei ole kunagi osanud seda teostada. Nüüd kui lugesin iseseisvat tööd, tärkas kohe mõte, et saan oma kauaaegse idee teostada. Kasutan antud salvestist väljaspool tundi klassiõhtul. Lapsed vaatavad TV-st erinevaid telesaateid. Püüan välja selgitada, kas nad tunnevad saadete tunnusmeloodiaid.

Inimeseõpetuses on teema kuulmine. Selles teemas saan samuti helifaili salvestust ära kasutada. Loomulikult on vaja salvestada uus helifail.

2)      Mis oli heliklipi juures kõige keerulisem? Kas oli üllatavaid momente? Õppisid midagi uut?

Kõige keerulisemaks osutus minu jaoks helifaili salvestamine ajaveebi. Üllatav moment oli lihtsus, et mina ise sain hakkama salvestamisega, lõikamise ja eriefektidega. Töö heliga oli huvitav ja kaasahaarav. Tekitas erilise enesekindluse, et oskan jälle midagi huvitavat teha.

3)      Mis on sinu hinnang heli (kui ühe meediumi) kasutamisel õppetöös? 

Helidel on õppetöös suur mõju. Ka inimese kõne on heli, seda heli valesti mõistes, võib jääda inimesest täiesti vale mulje. Heli on seotud kuulamisega ja kuulamist on vaja tänapäeva lastel kõvasti harjutada. Tahetakse küll ise rääkida, aga kuulata ei osata. Eesti keeles on ettenähtud kuulamisülesanded, kus kuulates teksti peab õpilane samal ajal täitma ülesandeid. Ülesanne valmistab esimestel kuulamistel suuri raskusi. Mida rohkem treenida, seda parem on tulemus. Eriti tähtis on kuulamine võõrkeeles, oskust treenida kõrva teravust.

TUNNIVAATLUSED - HÄÄLESTAMINE

https://drive.google.com/folderview?id=0B6ywVAItO82VQjBBRlc4MnZGRFE&usp=sharing

PRAKTIKA ÜLESANNE 2

Tegevuskava

Aine: Loodusõpetus 2. klass
Tunni teema: Mets (okaspuud, lehtpuud, põõsad, puhmad) kordamine
Tegevuse eesmärk:
Õpilane teab okaspuu, lehtpuu, põõsa ja puhma omadusi, tunnuseid, liike.
Õpilane arutleb enne rühmas kaaslastega kui vastab.

Õpilane oskab vastata küsimusele küsimusega mis on …?, kes on …?

Õpilane oskab kuulata kaaslase vastust.
IKT vahendid: Arvuti, televiisor, internet
Tegevuse põhjendus: 
Kasutan veebipõhist keskkonda https://jeopardylabs.com/ ja õppemeetodiks rühmatöö. Jeopardylabs keskkonnas olen ettevalmistanud mängu Kuldvillak. Selle keskkonna valisin seetõttu, et teema „Mets“ kordamist enne kontrolltööd muuta põnevamaks ja atraktiivsemaks. Rühmatöö valisin, et õpetada õpilastele arvestama kaaslasega, sest enne vastuse esitamist tuleb rühmas arutleda. Õpilased õpivad kuulama kaaslast ja aktsepteerima vastust, kui see erineb tema omast. Koos kordamine annab vähem andekale õpilasele võimaluse toetuda rohkem teadmisi olevale lapsele.
Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: 

Õpetaja teatab, et metsa kordamine toimub rühmades mänguga „Kuldvillak“. Enne vastuse esitamist tuleb konsulteerida rühmas, et kõik oleks vastusega nõus. Vastus öeldakse küsimusena mis on …? või kes on …?. Rühmade (neli rühma) väljaselgitamiseks on õpetaja lõiganud värvilisest paberist lipikud, mille abil moodustuvad rühmad. Mängus saab vastata rühmade järjekorras. Õpetaja on igale rühmale kirjutanud kahele paberile küsimused (mis on …? ja kes on …?), mis aitavad vastamisel õiget algust kasutada. Kordamise lõppedes on õpilased korranud teema „Mets“ ja valmis järgmisel tunnil tegema kontrolltööd. Mängu saab mängida lingil https://jeopardylabs.com/play/looduspetus108

PRAKTIKA ÜLESANNE 1 TEGEVUSKAVA ANALÜÜS

Matemaatika tunni häälestamise tagasiside/analüüs.

Õppetunni eelnev planeerimine on vältimatu. Tunni struktuuri oluline osa on õpilaste häälestamine ja ettevalmistamine uue õppimiseks. Tähelepanu haaramise eesmärgiks on õpilaste virgutamine või häälestamine õppetööks. Tähelepanu haaramise võtted olid minu tunnis seotud tunni teemaga ja ma sain hästi kasutada üleminekuks tunni uue materjali esitamise ja õppimise etapile. Õpilaste aktiveerimine ja häälestusse kaasamine on võti tõhusa õppeprotsessi tekkimisele.

Häälestuse faas on oluline tähelepanu haaramise seisukohalt, sest tähelepanu saavutamine on esimene eeldus õppimise käivitumiseks. Tegevusplaanist oli kasu, olin planeerinud küsimused ja teadsin, kuidas tundi juhtida.

Miinuseks antud klassiruumis oli tehnika, sest televiisorist oli pilt liialt väike ja pildilt laste loendamist said teha ainult esimestes pinkides istunud õpilased. Veel tajusin, et valides lastele tuttavat pilti võib tähelepanu minna mujale ja nii seekord läkski. Lapsed hakkasid meenutama kevadel õppekäigul käidud üle ja see segas õige teema häälestamist. Edaspidiseks õpetuseks, et valida neutraalsem pilt ja võtta õpilastele tahvlid, et igaüks saaks pilti uurida oma tahvlist.

Kindlasti planeerin ka edaspidi tegevusplaani, sest sellele saab toetuda ja on mulle tunni õnnestumisel kindluseks.

PRAKTIKA ÜLESANNE 1

Tegevuskava

Aine: Matemaatika (sh meediakasvatus) (2.b klass)
Tunni teema: Kahetehtelise tekstülesande lahendamine
Tegevuse eesmärk:
Õpilaste häälestamiseks matemaatika tunniks.
Õpilane loendab mitu tüdrukut/poissi on pildil.
Õpilane arvutab mitu poissi/tüdrukut on vähem kui tüdrukuid/poisse.
Õpilane arutleb, mis on pildi sõnum, mida tahetakse pildiga öelda ning kuidas on pilt loodud, kas pildil on tuttavad õpilased, kus pilt on tehtud.
IKT vahendid: Arvuti, televiisor,  internet
Tegevuse põhjendus: 
Kasutan pilti, et köita laste tähelepanu ning pildil olevad lapsed on õpilastele spikriks loendamisel ja arvutamisel. Pilt on valitud sama klassi õpilaste kevadisest õppepäevast. Pilt valitud õpilaste meediateadlikkuse kujundamiseks läbi matemaatika.
Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: 
Kuna tegemist on kahe tehtelise tekstülesande lahendamise tutvustamisega, siis õpetaja palub lastel loendada poisse/tüdrukuid, keda nad pildil näevad. Samuti peavad lapsed vaatlema, kes on pildilt puudu. Õpetaja arutleb lastega, miks on pilt tehtud? Arutletakse, kas pilt on lavastatud?

ÜLEVAADE PRAKTIKA KOOLIST

1.   Mis koolis oled praktikal, kes on koolipoolne juhendaja, või oled ise tegevõpetaja ja viid tegevused läbi oma klassis?

Teen oma praktikat PärnuVanalinna Põhikoolis. Olen selles koolis tegevõpetaja. Annan tunde 2.b klassile ja 5. ning 6. klassis loodusõpetust.

2.      Mis klassis praktikat läbi viid? 

Praktika viin läbi 2.b klassis.

3.  Kes oli koolis isikuks (nt haridustehnoloog), kes teid tutvustas õpetajale? Kui oled ise tegevõpetaja, siis kas teie koolis on isik, kes omab ülevaadet, mis IKT võimalused koolis on? Millist infot kooli kohta anti/said/omad? Õppetööks kasutatav IKT? Üldine korraldus, kus saab tehnikat võtta, kui koolil olemas, kes vastutab. Kes koolitab õpetajaid?

Pärnu Vanalinna Põhikoolis töötab nii haridustehnoloog kui ka infotehnoloog. Koolil on 30 Samsung Galaxy tab 4, mida saab õpilastega tunnis kasutada. Lisaks 12 sülearvutit ja igas klassis on arvuti ja TV või dataprojektor. Koolis on kaks vaba wifivõrku, üks õpilastele, teine õpetajatele. Igale õpetajale on nädalas üks ainetund võimaldatud arvutiklassis. Õpetajatele on iga nädal kaks korda digivahetund, kus õpetajad tutvustavad teineteisele erinevaid uusi keskkondi.

Tahvleid saab võtta eelregistreerimisega. Õpetajad koolitavad teineteist, samuti osalevad meie kooli õpetajad tihti veebipõhistel digivahendite koolitustel. Koolil on avatud avalik päevaraamat, kus kajastatakse Pärnu Vanalinna Põhikooli igapäevaseid õppetunde, kus on kasutatud nutiseadmeid, digivahendeid või on rakendatud uuenduslikku (http://vanalinnadigi.weebly.com/).

4.      Anna lühiülevaade ja hinnang oma praktika kooli IKT võimalustest? Õpetajate IKT alastest pädevustest, õpilaste IKT alastest oskustest.

Pärnu Vanalinna Põhikooli õpetajate IKT alased oskused on väga suured, kuna meie kool oli üks kaheksast üle Eestilisest koolist, kes osales digiprojektis. Õpilased on harjunud õppima kasutades digi vahendeid. Meie kooli tunnus on VOSK, mis tähendab Võta Oma Seade Kaasa. 

ISESEISEV TÖÖ II - VEEBIPÕHINE TAGASISIDE, TESTID JA KÜSITLUSVORMID (GFORMS)

Minu Google testi aadress:
https://docs.google.com/forms/d/1MA0RTzo29RSRVN3qCLZWBaO_8xGTcpEMQhtPHr1BjYk/viewform?usp=send_form

Miks ja kuidas kasutada Google õppevorme õpilastega õppetöös?

Kuna ma ei ole varem Google vorme kasutanud, siis esimene mõte, kus mina neid kasutaks on õpilastelt tagasiside saamiseks õppeaasta lõpus. Olen huvitatud, et minu ained pakuksid õpilastele huvi ja õpilased õpiksid positiivsetele tulemustele. See tähendab, et soovin tagasisidet. Tagasiside annab võimaluse analüüsida oma tööd ja mõelda, järgneva õppeaasta muutuste peale.

Pärnu Vanalinna PK teeb juba aastaid vanematele, õpilastele ja õpetajatele rahulolu küsitlusi. Arvan, et Google vorm on hea keskkond, kus küsitlusi edaspidi teha. Võib-olla kui olen edaspidi rohkem Google vormi kasutanud, tuleb veel ideid, kuidas see keskkond oleks minu töös kasulik. 

ISESEISEV TÖÖ II - AUTORIÕIGUS

1.  Mis on sinu intellektuaalne omand?

Intellektuaalomand on õigused inimese loometöö tulemustele, so õigusharu, mis kaitseb inimmõistuse poolt loodut. Mõiste jaguneb kolmeks: tööstusomandiks, autoriõiguseks ja autoriõiguse naaberõigusteks, mis on autoriõigusega kaasnevad õigused. Intellektuaalomandi kaitsega tegeleb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO).

Minu intellektuaalne omand on minu loodud käsitöö, tantsud, mida ma õpetan õpilastele.  Loodusõpetuses valmistatud iseseisvad töölehed, siis ka need on minu intellektuaalne omand. Olen loonud näidendeid, kirjutanud luuletusi ja jutte. Loonud digivahendites 5.klassile miljonimängu.

2. Nimeta teoseid, mille autor sina oled? Kuidas oma teoseid autoriõigusega kaitsed? Mida pead selleks tegema?

Minule kuulub minu tehtud käsitöö, tantsud, iseseisvad töölehed, näidendid, luuletused, jutud jne. Autoriõigusega kaitstud tööd ei pea märgistama, kuid vajalik on teos oma nimega signeerida. Keelatud ei ole (c) märgi kasutamine, kuid sellel pole õiguslikke aluseid. Autoriõigus tagab autoritele oma teoste suhtes teatud ainuõigused. Ainuõigus tähendab seda, et on teatud tegevused, mida ainult autor tohib oma teosega teha.

3. Mida tähendab avatud sisulitsents ja kus, kuidas seda kasutatakse?

Selliste vaba kasutamise litsentside keskmes on tasu saamise asemel eesmärk olla tunnustatud kui looja ja autorina jagada oma töid ning saada samaväärseid võimalusi teistelt autoritelt. Iga Creative Commons litsentsiga kaasneb Share õigus, mis lubab teose kasutajal seda kopeerida ja levitada. Lisaks kaasneb teose muutmist lubavate Creative Commons litsentsidega õigus Remix, mis lubab kasutajal teost tõlkida, kohandada ja panna kokku teiste ühilduva litsentsiga teostega. Creative Commons litsentsidega teoste lihtsamaks äratundmiseks on need tähistatud vastava ikooniga, mis tähistavad erinevaid litsentsitingimusi. Erinevad litsentsid on CC kodulehel kirjas www.creativecommons.org. Seal tuleb vastata teatud küsimustele autoril, mille jaoks ei pea isegi kõiki tingimusi läbi lugema ja litsents ongi valmis. Kasutata tuleb ka CC märki, et oleks teada, kes on autor.

4. Miks on oluline õppetöös autoriõigust silmas pidada?

Kui me kopeerime kas osaliselt või täielikult võõra teose ja esitame seejärel tulemuse enda teosena, siis on tegemist plagiaadiga. Kuna tänapäeval on Internetist võimalik leida palju erinevat materjali, siis näiteks koolis õpilased otsivad teemakohase töö /essee või referaadi/ internetist ning esitavad selle õppejõule oma tööna - tegemist on plagiaadiga , mis on õigusvastane tegu ning seetõttu karistatav.

Kui me teadlikult ebaseaduslikult paljundame ja müüme autoriõigusega kaitstud teost (kirjandus-, kunsti – või teadusteos) siis on tegemist piraatlusega. Kõige sagedamini langevad piraatluse ohvriks muusikateosed, filmid, videomängud, arvutitarkvara. Piraatlus on õigusvastane tegevus.

Me peame koolis lastele varakult selgitama, et see on teise inimese loodud materjali kuritarvitamine. Koolis on vaja väärtustada teise inimese loodud.

5.Millistel tingimustel võid ilma autori käest nõusolekut küsimata ja tasu maksmata tema teoseid kasutada?

Tänu Creative Commonsi (CC) laiaulatuslikule levikule on ilma kellegi õigusi rikkumata tõesti võimalik. Nimelt on autoriõigusega kaitstud teoste osas traditsiooniliste tasu saamisele suunatud litsentside kõrval internetis võimust võtmas vaba kasutamise litsentsid, eesotsas CC litsentsidega. Selliste vaba kasutamise litsentside keskmes on tasu saamise asemel eesmärk olla tunnustatud kui looja ja autorina jagada oma töid ning saada samaväärseid võimalusi teistelt autoritelt. 

6. Too näide (õpiülesanne), kuidas selgitaksid autoriõigust I kooliastmes?

Eesti keeles kirjutame luuletuse „Ema“. Palun kõikidel oma nime kirjutada luuletuse juurde, kuid mõned jätavad selle tegemata. Järgmises tunnis kiidan ilma nimeta luuletust ja nt Maali ütleb, et see on tema tehtud. Samas tunneb oma luuleread ära hoopis Jüri. Nüüd on hea seletada, miks peab olema oma tehtud teosel nimi juures. Vastasel juhul võtab keegi teine teose au endale ja võib saada ka tunnustatud ja kuulsaks inimeseks. Autoril on õigus oma teost muuta, edasi müüa, anda ära autori õigused

Kasutatud kirjandus:

Jents, L. (2011). Creative Commons – legaalsed tasuta materjalid Internetis. Külastatud aadressil: https://www.okia.ee/blog/2011/02/creative-commons-legaalsed-tasuta-materjalid-internetis/

Teder, E. (2010). Mis on autoriõigus? Külastatud aadressil: http://www.hkhk.edu.ee/autorioigus/index.html

Põldoja, H. (2012). Digitaalsete õppematerjalide koostamine.  Külastatud aadressil: https://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/

ISESEISEV TÖÖ I - ÕPILEPING

1. Ootused ja soovid ainele: ootan kursuselt oma ametil Pärnu Vanalinna Põhikoolis lihtsamaks tegemist digivahendite abil erinevates keskkondades. Tean paljusid keskkondi, kuid ei oska neid kõiki ära kasutada oma töös õpilastega. Soovin praktilisi nippe, et osata kasutada ning teha oma tunde lastele põnevamaks. Õppejõult ootan toetavat suhtumist ja kannatlikust, kui kohe ei suuda mõista uue õppekeskkonna kasulikkust. Kaastudengitelt soovin samuti toetavat suhtumist ja abivalmidust. Endalt soovin püsivust, julgust katsetada uut ja mitte karta ebaõnnestumist ning tundmist olla rumalam, kui minu õpilased.
2. Kogemus arvutite ja tehnoloogiaga: minu kogemused on suhteliselt suured, kuna möödunud õppeaastal olin Pärnu Vanalinna Põhikooli digimeeskonnas. Meie koolis toimusid iga nädalased digivahetunnid õpetajatele, kus ka mina tutvustasin erinevaid keskkondi, milles olin katsetanud õpilaste õpetamist. Olen kasutanud oma töös ise tehtud tunnikontrolle ja mänge Kahoot, Learningapps, Quizlet jne keskkondades. Meie koolis on 30 Samsung tahvlit, mida kasutan võimalusel ainetundides õpilastega. Endal on nutitelefon, millele olen tõmmanud erinevaid äppe. Negatiivset on samuti ette tulnud. Olen valmistanud tunni ette tahvlites ja siis on internetiga probleemid st kasutades nutivahendeid, peab olema alati varuks tagavara variant, mida teha kui tehnika alt veab.  
3.  Eesmärgid: Õppimise eesmärgid on muuta tänapäeva õpilaste elu kaasaegseks. See on võimalik ainult enda arendamine digipädevustes. Arvan, et õpetaja, kes tahab õpilastega sammu pidada, peab ennast koguaeg arendama ja mina seda soovin. Digi annab ja teeb ka minu elu lihtsamaks, just kontrollimise seisukohalt. Näiteks tunnikontrollid Kahoot keskkonnas teevad kontrollimise minu eest ja ma saan õhtuti ka oma perega aega veeta, mitte kontrollides õpilaste töid.
4. Strateegiad: Oma eesmärgid kavatsen ma saavutada, kui õpin ära veel lisaks huvitavaid keskkondi. Sain juba õppejõult häid ideid Padleti keskkonda kasutada õppetöös. Just selliseid läbiproovimise tunde olekski mulle tarvis, et tekiks endal oma ainetega seos ja mõtted. Pean edaspidi jätkuvalt kasutama tuttavaid keskkondi ja mõne juurde õppima. Arvan, et praegu olen juba digivahenditega sõber ja ei karda neid koos lastega kasutada. Mul on terve õppeaasta praktikat juba selja taga.
5.  Vahendid/ressursid: Minu töökohas Pärnu Vanalinna Põhikoolis on õpilastel ja õpetajatel eraldi tasuta wifi levi,  igas klassis õpetajal arvuti koos TV või dataprojektoriga, 30 tahvelarvutit, mida eelregistreerimisel kasutada, arvutiklass, kus igale õpetajale on nädalas korra ettenähtud üks tund oma aine läbiviimiseks. Meie koolis on haridustehnoloog ja arvuti õpetaja, kelledelt on võimalik alati abi saada. Iga nädalased digivahetunnid jätkuvad ka sel õppeaastal.
6. Hindamine: Osaliselt tundsin juba eelmisel õppeaastal, et olin digivahendeid kasutades saavutanud oma eesmärgi, milleks olid õpilaste paremad tulemused. Jätkan sellel õppeaastal oma teadmiste suurendamist uutes keskkondades ja olen kindel, et märkan juba esimese veerandi lõpuks laste rõõmsaid nägusid tulemuste üle. Huvitav on see, et tehes lastele tunnikontrolle interneti keskkondades, arvavad õpilased, et see on mäng ja nad ei märkagi, et nad samas ka õpivad st õpilased õpivad mängides ja see ei ole neile vastik tuupimine. Arvan, et parimad hindajad ongi õpilased ja nende tulemused.