PRAKTIKA ÜLESANNE 2 TEGEVUSKAVA ANALÜÜS

Loodusõpetuse tunni veebipõhistel keskkondadel põhinev õppetegevus.

Eelnevalt koostatud tegevuskavast oli kasu. Tunni alguses selgus, et ma ei olnud tegevuskavasse kirjutanud füüsilise keskkonna ettevalmistamist. Toolide ja laudade ümberpaigutamine võttis liiga palju aega ja tekitas lastes segadust. Rühmade moodustamine sujus hästi, kuna ma olin eelnevalt ettevalmistanud lipikud rühmade moodustamiseks.

Põhi tegevus, mis puudutab mängu „Kuldvillak“ sujus väga hästi. Lapsed said mängu põhimõttest kohe aru, pidasid kinni reeglitest ja abistavad paberid küsimustega aitasid lastel meeles pidada, kuidas peab vastus kõlama (mis on…?, kes on ..?). Kui õpetaja oli küsimuse esitanud hakkasid lapsed kohe omavahel vaikselt arutlema. Grupid töötasid sõbralikult ja hea oli vaadata laste koostööoskust.

Tegevuse läbi viimist ei takistanud otseselt miski. Minul kui õpetajal oli aga pidevalt hirm, et mäng ei mahu tunni piiridesse. Nii ka läks, viis minutit pidime vahetunnist näpistama. Lapsi see ei häirinud, sest nemad oli mänguga väga hõivatud. Kuna meie koolis tunni lõpu kella ei helistata ja õpetaja on tunni lõpetaja, siis teadsin ainult mina, et ma ei mahtunud oma tunni planeerimise aega. Tegevus kokkuvõtvalt sujus hästi ja mis kõige tähtsam, meeldis lastele väga. Ka järgmisel päeval palusid õpilased korrata mängu. Mulle meeldis, et lapsed kordasid materjali „Mets“ mängeldes ja ei pannud tähelegi, et tegelikult nad õppisid.

Mängu käigus selgus, et olin mõned küsimused või kirjeldused püstitanud nii, et pidin õpilastele üle seletama, mis vastust oodatakse. See tähendab, et enne mängu on vaja katsejäneseid, kellega mäng läbi mängida.

Edaspidi pean tegevuskavasse sisse kirjutama ka füüsiline klassi ettevalmistamise, mis tuleks korda seada vahetunnis. 

ISESEISEV TÖÖ III - HELIDE LOOMINE JA SALVESTAMINE

Helifaili loomine

Siit saad kuulata helifaili https://soundcloud.com/liliana-kester/saadete-tunnusmeloodiad

1)      Millest ja kuidas tekkis idee?

Telesaadete tunnusmeloodiate idee on olnud mul peas aastaid, kuid ma ei ole kunagi osanud seda teostada. Nüüd kui lugesin iseseisvat tööd, tärkas kohe mõte, et saan oma kauaaegse idee teostada. Kasutan antud salvestist väljaspool tundi klassiõhtul. Lapsed vaatavad TV-st erinevaid telesaateid. Püüan välja selgitada, kas nad tunnevad saadete tunnusmeloodiaid.

Inimeseõpetuses on teema kuulmine. Selles teemas saan samuti helifaili salvestust ära kasutada. Loomulikult on vaja salvestada uus helifail.

2)      Mis oli heliklipi juures kõige keerulisem? Kas oli üllatavaid momente? Õppisid midagi uut?

Kõige keerulisemaks osutus minu jaoks helifaili salvestamine ajaveebi. Üllatav moment oli lihtsus, et mina ise sain hakkama salvestamisega, lõikamise ja eriefektidega. Töö heliga oli huvitav ja kaasahaarav. Tekitas erilise enesekindluse, et oskan jälle midagi huvitavat teha.

3)      Mis on sinu hinnang heli (kui ühe meediumi) kasutamisel õppetöös? 

Helidel on õppetöös suur mõju. Ka inimese kõne on heli, seda heli valesti mõistes, võib jääda inimesest täiesti vale mulje. Heli on seotud kuulamisega ja kuulamist on vaja tänapäeva lastel kõvasti harjutada. Tahetakse küll ise rääkida, aga kuulata ei osata. Eesti keeles on ettenähtud kuulamisülesanded, kus kuulates teksti peab õpilane samal ajal täitma ülesandeid. Ülesanne valmistab esimestel kuulamistel suuri raskusi. Mida rohkem treenida, seda parem on tulemus. Eriti tähtis on kuulamine võõrkeeles, oskust treenida kõrva teravust.

TUNNIVAATLUSED - HÄÄLESTAMINE

https://drive.google.com/folderview?id=0B6ywVAItO82VQjBBRlc4MnZGRFE&usp=sharing

PRAKTIKA ÜLESANNE 2

Tegevuskava

Aine: Loodusõpetus 2. klass
Tunni teema: Mets (okaspuud, lehtpuud, põõsad, puhmad) kordamine
Tegevuse eesmärk:
Õpilane teab okaspuu, lehtpuu, põõsa ja puhma omadusi, tunnuseid, liike.
Õpilane arutleb enne rühmas kaaslastega kui vastab.

Õpilane oskab vastata küsimusele küsimusega mis on …?, kes on …?

Õpilane oskab kuulata kaaslase vastust.
IKT vahendid: Arvuti, televiisor, internet
Tegevuse põhjendus: 
Kasutan veebipõhist keskkonda https://jeopardylabs.com/ ja õppemeetodiks rühmatöö. Jeopardylabs keskkonnas olen ettevalmistanud mängu Kuldvillak. Selle keskkonna valisin seetõttu, et teema „Mets“ kordamist enne kontrolltööd muuta põnevamaks ja atraktiivsemaks. Rühmatöö valisin, et õpetada õpilastele arvestama kaaslasega, sest enne vastuse esitamist tuleb rühmas arutleda. Õpilased õpivad kuulama kaaslast ja aktsepteerima vastust, kui see erineb tema omast. Koos kordamine annab vähem andekale õpilasele võimaluse toetuda rohkem teadmisi olevale lapsele.
Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: 

Õpetaja teatab, et metsa kordamine toimub rühmades mänguga „Kuldvillak“. Enne vastuse esitamist tuleb konsulteerida rühmas, et kõik oleks vastusega nõus. Vastus öeldakse küsimusena mis on …? või kes on …?. Rühmade (neli rühma) väljaselgitamiseks on õpetaja lõiganud värvilisest paberist lipikud, mille abil moodustuvad rühmad. Mängus saab vastata rühmade järjekorras. Õpetaja on igale rühmale kirjutanud kahele paberile küsimused (mis on …? ja kes on …?), mis aitavad vastamisel õiget algust kasutada. Kordamise lõppedes on õpilased korranud teema „Mets“ ja valmis järgmisel tunnil tegema kontrolltööd. Mängu saab mängida lingil https://jeopardylabs.com/play/looduspetus108

PRAKTIKA ÜLESANNE 1 TEGEVUSKAVA ANALÜÜS

Matemaatika tunni häälestamise tagasiside/analüüs.

Õppetunni eelnev planeerimine on vältimatu. Tunni struktuuri oluline osa on õpilaste häälestamine ja ettevalmistamine uue õppimiseks. Tähelepanu haaramise eesmärgiks on õpilaste virgutamine või häälestamine õppetööks. Tähelepanu haaramise võtted olid minu tunnis seotud tunni teemaga ja ma sain hästi kasutada üleminekuks tunni uue materjali esitamise ja õppimise etapile. Õpilaste aktiveerimine ja häälestusse kaasamine on võti tõhusa õppeprotsessi tekkimisele.

Häälestuse faas on oluline tähelepanu haaramise seisukohalt, sest tähelepanu saavutamine on esimene eeldus õppimise käivitumiseks. Tegevusplaanist oli kasu, olin planeerinud küsimused ja teadsin, kuidas tundi juhtida.

Miinuseks antud klassiruumis oli tehnika, sest televiisorist oli pilt liialt väike ja pildilt laste loendamist said teha ainult esimestes pinkides istunud õpilased. Veel tajusin, et valides lastele tuttavat pilti võib tähelepanu minna mujale ja nii seekord läkski. Lapsed hakkasid meenutama kevadel õppekäigul käidud üle ja see segas õige teema häälestamist. Edaspidiseks õpetuseks, et valida neutraalsem pilt ja võtta õpilastele tahvlid, et igaüks saaks pilti uurida oma tahvlist.

Kindlasti planeerin ka edaspidi tegevusplaani, sest sellele saab toetuda ja on mulle tunni õnnestumisel kindluseks.

PRAKTIKA ÜLESANNE 1

Tegevuskava

Aine: Matemaatika (sh meediakasvatus) (2.b klass)
Tunni teema: Kahetehtelise tekstülesande lahendamine
Tegevuse eesmärk:
Õpilaste häälestamiseks matemaatika tunniks.
Õpilane loendab mitu tüdrukut/poissi on pildil.
Õpilane arvutab mitu poissi/tüdrukut on vähem kui tüdrukuid/poisse.
Õpilane arutleb, mis on pildi sõnum, mida tahetakse pildiga öelda ning kuidas on pilt loodud, kas pildil on tuttavad õpilased, kus pilt on tehtud.
IKT vahendid: Arvuti, televiisor,  internet
Tegevuse põhjendus: 
Kasutan pilti, et köita laste tähelepanu ning pildil olevad lapsed on õpilastele spikriks loendamisel ja arvutamisel. Pilt on valitud sama klassi õpilaste kevadisest õppepäevast. Pilt valitud õpilaste meediateadlikkuse kujundamiseks läbi matemaatika.
Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: 
Kuna tegemist on kahe tehtelise tekstülesande lahendamise tutvustamisega, siis õpetaja palub lastel loendada poisse/tüdrukuid, keda nad pildil näevad. Samuti peavad lapsed vaatlema, kes on pildilt puudu. Õpetaja arutleb lastega, miks on pilt tehtud? Arutletakse, kas pilt on lavastatud?

ÜLEVAADE PRAKTIKA KOOLIST

1.   Mis koolis oled praktikal, kes on koolipoolne juhendaja, või oled ise tegevõpetaja ja viid tegevused läbi oma klassis?

Teen oma praktikat PärnuVanalinna Põhikoolis. Olen selles koolis tegevõpetaja. Annan tunde 2.b klassile ja 5. ning 6. klassis loodusõpetust.

2.      Mis klassis praktikat läbi viid? 

Praktika viin läbi 2.b klassis.

3.  Kes oli koolis isikuks (nt haridustehnoloog), kes teid tutvustas õpetajale? Kui oled ise tegevõpetaja, siis kas teie koolis on isik, kes omab ülevaadet, mis IKT võimalused koolis on? Millist infot kooli kohta anti/said/omad? Õppetööks kasutatav IKT? Üldine korraldus, kus saab tehnikat võtta, kui koolil olemas, kes vastutab. Kes koolitab õpetajaid?

Pärnu Vanalinna Põhikoolis töötab nii haridustehnoloog kui ka infotehnoloog. Koolil on 30 Samsung Galaxy tab 4, mida saab õpilastega tunnis kasutada. Lisaks 12 sülearvutit ja igas klassis on arvuti ja TV või dataprojektor. Koolis on kaks vaba wifivõrku, üks õpilastele, teine õpetajatele. Igale õpetajale on nädalas üks ainetund võimaldatud arvutiklassis. Õpetajatele on iga nädal kaks korda digivahetund, kus õpetajad tutvustavad teineteisele erinevaid uusi keskkondi.

Tahvleid saab võtta eelregistreerimisega. Õpetajad koolitavad teineteist, samuti osalevad meie kooli õpetajad tihti veebipõhistel digivahendite koolitustel. Koolil on avatud avalik päevaraamat, kus kajastatakse Pärnu Vanalinna Põhikooli igapäevaseid õppetunde, kus on kasutatud nutiseadmeid, digivahendeid või on rakendatud uuenduslikku (http://vanalinnadigi.weebly.com/).

4.      Anna lühiülevaade ja hinnang oma praktika kooli IKT võimalustest? Õpetajate IKT alastest pädevustest, õpilaste IKT alastest oskustest.

Pärnu Vanalinna Põhikooli õpetajate IKT alased oskused on väga suured, kuna meie kool oli üks kaheksast üle Eestilisest koolist, kes osales digiprojektis. Õpilased on harjunud õppima kasutades digi vahendeid. Meie kooli tunnus on VOSK, mis tähendab Võta Oma Seade Kaasa.