TUNNI VAATLUSED

Vaatlesin õppemeetodeid 1. klassi matemaatikas ja 2.klassi inglise keeles.

Õppioskuste vaatlust tegin 2.kl matemaatikas ja 8.klassi eesti keeles. Kõikides ainetes sain väga hea ülevaate ja nägin õpilasi uues valguses. 

Kokkuvõtted on nähtavad lingilt: https://drive.google.com/drive/folders/0B6ywVAItO82VQjBBRlc4MnZGRFE

PRAKTIKA ÜLESANNE 3 TEGEVUSKAVA ANALÜÜS

Eesti keele tunni õpitegevus vastavalt õpioskustele.

Eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu. Esiteks olin valmis mõelnud, mis õpioskusi minu tegevus toetab. Alusõpioskusi, milleks oli lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis- ja kuulamisoskus; tunnetuslikke õpioskusi, mis selles tunnis olid tähelepanu, mälu ja mõtlemise aktiviseerimise oskus ja keskendumisoskusi ning oskus teisi kuulata.

Olin valmis mõelnud häälestamise jaoks vajaliku video, mis väga hästi tutvustas lastele tunni teemat. Video oli lastele eakohane. Alguses pakkus nalja ja lusti ning lõppes tõsise teemaga, mis pani iga lapse mõtlema. Tund õnnestus väga hästi. Lapsed olid väga aktiivsed osavõtjad ja arutlejad. Eesmärgiks oli ka mõiste lõik õppimine. Tänu lõikude erivärvidele oli õpilastel mõiste paremini arusaadavam. Huvitav oli see, et õpilased pealkirjastasid oma lõigud töövihiku pealkirjadega sarnaselt. Seekord õnnestus tegevuskava väga hästi ja midagi muuta ei oleks olnud vaja. Tunni lõpp kippus küll kurva poolseks muutuma. Üks asi, mida ma ei olnud eelnevalt tegevuskavasse kirjutanud, mis ilmnes teema käigus, oli tuleohutus.

Üllatav oli minu jaoks, et lapsed oma peredega tähistavadki hingedepäeva. Nad meenutavad oma lemmikloomi kui ka oma lähedasi. Panevad pildid lauale, küünlad põlema ja katavad laua, pannes taldrikud toiduga lemmiklooma jaoks, keda enam ei ole. See pani ka mind mõtlema mitte ainult lähedasest inimesest, vaid ka lemmikloomast. Antud tund oli väga südamlik ja lapsed vahvad vestlejad.

PRAKTIKA ÜLESANNE 3

Tegevuskava

Minu tegevus toetab järgmisi õpioskusi:

alusõpioskusi (baasoskusi) – lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis- ja kuulamisoskus;

tunnetuslikke õpioskusi – tunnetuse tahtelise juhtimise oskusi (tähelepanu, mälu ja mõtlemise aktiviseerimise oskusi ja keskendumisoskusi);

õpioskusi – oskus teisi kuulata.

Aine: Eesti keel 2. klass
Tunni teema: Hingedepäev

Tegevuse eesmärk:
Õpilane teab, mis kuu hetkel on ja mis kuupäeval on hingedepäev.
Õpilane teab mõistet lõik.

Õpilane oskab lõigule panna alapealkirja.

Õpilane oskab lugeda nõutud lõiku algusest lõpuni.

Õpilane oskab järjestada lõigu pealkirjad vastavalt pala loogilisele järjestusele.

Õpilane jutustab oma pere traditsioonidest hingedepäevaga seoses.
IKT vahendid: Arvuti, televiisor, kõlarid, internet
Tegevuse põhjendus: 

Kasutan tunni häälestamiseks klounide Piip ja Tuut video hingedepäevast, kuna see on eakohane ja huvitav https://www.youtube.com/watch?v=FbHKCRs5UQw  Mõiste „lõik“ meeldetuletamine ja kuidas tekstist lõiku leida on õpilastele eelnevalt tuttav, kuid kõikidel veel pole kinnistunud. Üks õpilane loeb lõigu, teised kontrollivad, kas paus oli õige kohapeal.  Lõigule pealkirja väljamõtlemine, et õpilane oskaks ühe või kahe sõnaga jutu kokku võtta. Pealkirjade välja mõtlemise tegin seepärast, et õpilased saaks pärast töövihikust võrrelda oma

Alapealkirja töövihiku omadega. Töövihikus olevate alapealkirjade järjestamine teksti sisule vastavalt. Lasen õpilastel jutustada hingedepäeva traditsioonidest kodus. Kuna see ei ole väga populaarne tähistamise päev, siis võib olla saab mõni laps idee, kuidas kodustele sellest päevast rääkida. See annab võimaluse olla koos perega ja nautida lihtsalt vaikust ning mõelda oma lähedastele, keda enam ei ole.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: 

Õpetaja näitab lastele video. Pärast vaatamist esitab küsimuse, miks me seda videot vaatasime. Süüdatakse küünal. Antud video valisin seepärast, et see on tore ja lastele eakohane viie minutiline tunniteema tutvustus. Järgnevalt avatakse õpikud ja õpetaja juhib õpilaste tähelepanu õpiku jutus olevale värvilisele kirjale ja küsib, miks on kasutatud erinevaid värve (lõigud eri värvi). Õpetaja laseb õpiku pala E. Jundas „Hingedepäev“ õpilastel lugeda lõikude kaupa. Õpilane, kes loeb selgub juhuse tahtel, kuna õpetajal on kasutusel pulgad, kus on õpilaste nimed peal. Iga lõigu järel tehakse paus, et saaks lõigule pealkirja panna. Lõpuks võrreldakse laste välja mõeldud pealkirju töövihikus olevate pealkirjadega. See on hea koht võrdlemiseks, kas mõni pealkiri suudeti ka täpselt sama kirjutada. Õpilased peavad töövihiku lõigu pealkirjad reastama õigesse loogilisse järjekorda jutu sisule vastavalt.

Õpetajaga koos arutletakse, miks on sellist päeva tarvis. Mis traditsioonid on hingedepäevaga seoses teie peres. Lasen õpilastel jutustada, kellele süüdatakse teie peres hingedepäeval küünal. Arutletakse teemal „Inimese nägu ununeb, teod ei unune“. 

PRAKTIKA ÜLESANNE 2 TEGEVUSKAVA ANALÜÜS

Loodusõpetuse tunni veebipõhistel keskkondadel põhinev õppetegevus.

Eelnevalt koostatud tegevuskavast oli kasu. Tunni alguses selgus, et ma ei olnud tegevuskavasse kirjutanud füüsilise keskkonna ettevalmistamist. Toolide ja laudade ümberpaigutamine võttis liiga palju aega ja tekitas lastes segadust. Rühmade moodustamine sujus hästi, kuna ma olin eelnevalt ettevalmistanud lipikud rühmade moodustamiseks.

Põhi tegevus, mis puudutab mängu „Kuldvillak“ sujus väga hästi. Lapsed said mängu põhimõttest kohe aru, pidasid kinni reeglitest ja abistavad paberid küsimustega aitasid lastel meeles pidada, kuidas peab vastus kõlama (mis on…?, kes on ..?). Kui õpetaja oli küsimuse esitanud hakkasid lapsed kohe omavahel vaikselt arutlema. Grupid töötasid sõbralikult ja hea oli vaadata laste koostööoskust.

Tegevuse läbi viimist ei takistanud otseselt miski. Minul kui õpetajal oli aga pidevalt hirm, et mäng ei mahu tunni piiridesse. Nii ka läks, viis minutit pidime vahetunnist näpistama. Lapsi see ei häirinud, sest nemad oli mänguga väga hõivatud. Kuna meie koolis tunni lõpu kella ei helistata ja õpetaja on tunni lõpetaja, siis teadsin ainult mina, et ma ei mahtunud oma tunni planeerimise aega. Tegevus kokkuvõtvalt sujus hästi ja mis kõige tähtsam, meeldis lastele väga. Ka järgmisel päeval palusid õpilased korrata mängu. Mulle meeldis, et lapsed kordasid materjali „Mets“ mängeldes ja ei pannud tähelegi, et tegelikult nad õppisid.

Mängu käigus selgus, et olin mõned küsimused või kirjeldused püstitanud nii, et pidin õpilastele üle seletama, mis vastust oodatakse. See tähendab, et enne mängu on vaja katsejäneseid, kellega mäng läbi mängida.

Edaspidi pean tegevuskavasse sisse kirjutama ka füüsiline klassi ettevalmistamise, mis tuleks korda seada vahetunnis. 

ISESEISEV TÖÖ III - HELIDE LOOMINE JA SALVESTAMINE

Helifaili loomine

Siit saad kuulata helifaili https://soundcloud.com/liliana-kester/saadete-tunnusmeloodiad

1)      Millest ja kuidas tekkis idee?

Telesaadete tunnusmeloodiate idee on olnud mul peas aastaid, kuid ma ei ole kunagi osanud seda teostada. Nüüd kui lugesin iseseisvat tööd, tärkas kohe mõte, et saan oma kauaaegse idee teostada. Kasutan antud salvestist väljaspool tundi klassiõhtul. Lapsed vaatavad TV-st erinevaid telesaateid. Püüan välja selgitada, kas nad tunnevad saadete tunnusmeloodiaid.

Inimeseõpetuses on teema kuulmine. Selles teemas saan samuti helifaili salvestust ära kasutada. Loomulikult on vaja salvestada uus helifail.

2)      Mis oli heliklipi juures kõige keerulisem? Kas oli üllatavaid momente? Õppisid midagi uut?

Kõige keerulisemaks osutus minu jaoks helifaili salvestamine ajaveebi. Üllatav moment oli lihtsus, et mina ise sain hakkama salvestamisega, lõikamise ja eriefektidega. Töö heliga oli huvitav ja kaasahaarav. Tekitas erilise enesekindluse, et oskan jälle midagi huvitavat teha.

3)      Mis on sinu hinnang heli (kui ühe meediumi) kasutamisel õppetöös? 

Helidel on õppetöös suur mõju. Ka inimese kõne on heli, seda heli valesti mõistes, võib jääda inimesest täiesti vale mulje. Heli on seotud kuulamisega ja kuulamist on vaja tänapäeva lastel kõvasti harjutada. Tahetakse küll ise rääkida, aga kuulata ei osata. Eesti keeles on ettenähtud kuulamisülesanded, kus kuulates teksti peab õpilane samal ajal täitma ülesandeid. Ülesanne valmistab esimestel kuulamistel suuri raskusi. Mida rohkem treenida, seda parem on tulemus. Eriti tähtis on kuulamine võõrkeeles, oskust treenida kõrva teravust.

TUNNIVAATLUSED - HÄÄLESTAMINE

https://drive.google.com/folderview?id=0B6ywVAItO82VQjBBRlc4MnZGRFE&usp=sharing

PRAKTIKA ÜLESANNE 2

Tegevuskava

Aine: Loodusõpetus 2. klass
Tunni teema: Mets (okaspuud, lehtpuud, põõsad, puhmad) kordamine
Tegevuse eesmärk:
Õpilane teab okaspuu, lehtpuu, põõsa ja puhma omadusi, tunnuseid, liike.
Õpilane arutleb enne rühmas kaaslastega kui vastab.

Õpilane oskab vastata küsimusele küsimusega mis on …?, kes on …?

Õpilane oskab kuulata kaaslase vastust.
IKT vahendid: Arvuti, televiisor, internet
Tegevuse põhjendus: 
Kasutan veebipõhist keskkonda https://jeopardylabs.com/ ja õppemeetodiks rühmatöö. Jeopardylabs keskkonnas olen ettevalmistanud mängu Kuldvillak. Selle keskkonna valisin seetõttu, et teema „Mets“ kordamist enne kontrolltööd muuta põnevamaks ja atraktiivsemaks. Rühmatöö valisin, et õpetada õpilastele arvestama kaaslasega, sest enne vastuse esitamist tuleb rühmas arutleda. Õpilased õpivad kuulama kaaslast ja aktsepteerima vastust, kui see erineb tema omast. Koos kordamine annab vähem andekale õpilasele võimaluse toetuda rohkem teadmisi olevale lapsele.
Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: 

Õpetaja teatab, et metsa kordamine toimub rühmades mänguga „Kuldvillak“. Enne vastuse esitamist tuleb konsulteerida rühmas, et kõik oleks vastusega nõus. Vastus öeldakse küsimusena mis on …? või kes on …?. Rühmade (neli rühma) väljaselgitamiseks on õpetaja lõiganud värvilisest paberist lipikud, mille abil moodustuvad rühmad. Mängus saab vastata rühmade järjekorras. Õpetaja on igale rühmale kirjutanud kahele paberile küsimused (mis on …? ja kes on …?), mis aitavad vastamisel õiget algust kasutada. Kordamise lõppedes on õpilased korranud teema „Mets“ ja valmis järgmisel tunnil tegema kontrolltööd. Mängu saab mängida lingil https://jeopardylabs.com/play/looduspetus108